Tänapäevane klassiruum või koosolekuruum on täis võimekat tehnikat: interaktiivsed ekraanid, LED-seinad, NovaStar kontrollerid ja keerulised tarkvaraplatvormid nagu Samsung VXT või MagicINFO. Reaalsus on aga see, et kui keset tundi või kriitilist ärikohtumist tekib tehniline tõrge, ei hakka õpetaja ega projektijuht lappama 80-leheküljelist ingliskeelset seadme kasutusjuhendit. Ekraan jääb pimedaks, aeg jookseb ja IT-tugi saab järjekordse kiire väljakutse. Selle probleemi lahe

Haridustehnoloogia areneb tempos, kus pelgalt "nutika tahvli" olemasolust klassiruumis enam ei piisa. Kooli juhtkonna ja IT-juhtide ees on sageli keeruline ülesanne: turul on kümneid brände, spetsifikatsioonid on kirjud ning investeering on pikaajaline. Kõige suurem risk on osta ekraan, mille keeruline kasutajaliides või piiratud tarkvara õpetajad eemale peletab. Selleks, et investeering õigustaks ennast esimesest päevast alates, tuleb valiku tegemisel vaadata tehniliste andm

Tänapäeva kogemus- ja elamusturunduses on piir füüsilise ja digitaalse maailma vahel muutunud peaaegu olematuks. Immersiivsed tehnoloogiad, nagu lavastuslikud 3D-hologrammid ja legendaarne Pepper's Ghost efekt, ei ole enam eksklusiivsed tipp-popkontserteeride lahendused, vaid nendega rikastatakse üha enam muuseume, ärikeskkondi, premium-klassi näitusesaale ja teatriproduktsioone. Kuid projektori taga peituv reaalsus on inseneridele ja integraatoritele alati esitanud ühe kriit